Psühholoogi juurde – olgu siis individuaalnõustamisele-teraapiasse või ka paariteraapiasse – jõuavad inimesed pahatihti ikka siis, kui asjad on juba päris hullud. Ühelt poolt on see mõistetav. Ongi hea, kui proovitakse alguses ise hakkama saada, omal jõul midagi muuta. Aga kui on näha, et see ei õnnestu, siis kriisini (loe: elukaaslane või kallim teatab, et tahab lahku minna) oodata ja veel tuhat korda proovida teha midagi, mis varem pole üldse toiminud – seda pole ehk siiski vaja.
Rahatarkusest ja investeerimisest räägitakse palju. Ka paariteraapiast ja suhtesse teadlikust panustamisest võiks mõelda nagu investeerimisest. Sissemaksed ja nende regulaarsus – isegi kui see on midagi väikest, mõne väikese oskuse õppimine, mõtteviisi pisike muutus – ehitavad baasi, mis aja jooksul tekitab üha mõnusama ja kindlama tunde, et hakkama saadakse ka elu poolt ettevisatavate väljakutsetega. Rahatarkuse jagajad ütlevad, et koguma-investeerima võib hakata igas vanuses ja sama on ka suhtega. Üheski seaduses pole kirjas, et mitukümmend aastat koos elanud inimesed ei võiks proovida oma suhet tibake mõnusamaks sättida!
Võib näiteid otsida ka muudest eluvaldkondadest. Ettevõtetes ei oodata muudatuste tegemisega, kuni pankrott on ukse taga. Turul toimuvat, müüginumbreid, kasumimarginaali, töötajate rahulolu ja ettevõtte edukuse muid parameetreid jälgitakse ka siis, kui katastroofist on asjad kaugel. Autoga on vahel käia ülevaatusel ja hoolduses ning kui kuskil midagi natuke logiseb või mootor teeb vale häält, siis enamik autoomanikke ei oota, kuni nad oma masinaga tee äärde seisma jäävad. Seega võiks ka paariteraapias käimist vaadelda hoopis teisiti kui „kriisiabi“ ja ehk isegi teisiti kui „kriisiennetust“.
Siin on mõned täiesti kriisivälised põhjused, miks inimesed paariteraapiasse tulevad.
- Soov õppida lahendama erimeelsusi viisil, mis ei kuluta emotsionaalset energiat, vaid kasvatab teineteisemõistmist ja lähedust – ja kogemus, et tööalastel koolitustel õpitud suhtlemisnipid millegipärast alati paarisuhtes ei toimi.
- Edukas toimetulek elumuutustega - olgu selleks lapsevanemaks saamine, karjääripööre või "tühja pesa" sündroom – kuidas kujundada need olukorrad nii, et suhe ei saaks kahjustada vaid muutuks aina tugevamaks.
- Tahtmine aru saada, mis on just meie suhte tugevused ja nõrkused ning kuidas seda infot suhte tugevdamiseks ära kasutada.
- Soov , et mõlemal päritoluperedest kaasas olevad mõtlemis-tundmis-käitumismustrid paarisuhet untsu ei ajaks ja lastele edasi ei kanduks.
- „Heast suurepäraseks“ – elu toimib ja kodune elu on täitsa kena, aga kuidagi on tunne, et emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali on enamaks.
- Väiksed tüütud möödarääkimised ja naginad, mis jäävad vinduma ja häirima.
- Tunne, et suuri probleeme ja keerulisi teemasid hetkel nagu pole, aga et kui neid peaks tekkima, siis pole kindel, kuidas neile üldse lähenedagi.
- Kahtlus, et paarisuhtes ollakse kuidagi ühekülgselt – kas rohkem on semulikkust ja liiga vähe romantikat või vastupidi, või ollakse väga pühendunud aga ajuti on tunne, et ainult pühendumisest ei piisa.
- Argielu sujub kenasti, aga tahaks sügavamat kindlustunnet - et kõigi jaoks oleks kodu ja suhe kui turvaline sadam.
- Soov, et karjääritegemine ja suur vastutus tööl ei teeks paarisuhtele karuteenet.
- Kuidas langetada suuri otsuseid nii, et mõlema vajadused ja hääled on võrdselt esindatud - et nö laevas oleks küll kaks kaptenit, aga laev püsiks ikka kursis ja ei läheks kummuli.
- Soov hoida paarisuhtes romantikat ja lähedust ka lapsevanema rollis olles.
- Arusaam, et kunagi kokku saanud inimesed on muutunud, aeg on edasi läinud – aga tahtmine omada toredat suhet just selle inimesega enda kõrval on püsinud.
- Paariteraapia kohtumised kui suhte “hoolduspäev” – teatava regulaarsusega vaadatakse üle, mis on hästi, millised on väljakutsed, millest on vahendaja abil vaja põhjalikumalt rääkida.
Seega - paariteraapia ei tähenda seda, et teil on midagi väga valesti. See tähendab, et te hoolite oma suhtest piisavalt, et sellesse teadlikult panustada.
Vastused puuduvad