Praeguseks on tehtud internetipõhiste vaimse tervise sekkumiste (eelkõige videosilla/kaamera vahendusel toimuvatega) efektiivsuse osas päris palju teadusuuringuid ja tulemused on julgustavad – sageli on tõhusus võrdväärne samas füüsilises ruumis toimuvate kohtumistega, kui räägime noorukite ja täiskasvanute kergematest psüühikahäiretest. Eestis rahastavad psühholoogide kaugvastuvõtte ka Tervisekassa, Ohvriabi ja Töötukassa.

Otsus, kas kaugvastuvõtt ühel või teisel juhul sobib, tehakse alati kliendi/patsiendi ja spetsialisti koostöös. Siiski on mõned üldised soovitused, millest saab lähtuda.

Internetipõhine vastuvõtt videokõne vahendusel sobib siis, kui on soov saada tuge erinevate elumuutuste, läbipõlemise, eesmärkide seadmise, mõttemustrite ja harjumuste muutmise, suhtemurede, lahkumineku ja leinaga seoses. Psüühikahäiretest on online kohtumised leitud olevat samaväärsed füüsiliselt samas ruumis toimuvatega kergete kuni mõõdukate ärevuse-ja meeleoluhäirete korral.
Kui tegemist on raskemate psüühikaprobleemidega (nt raske depressioon suitsiidmõtetega ja raskekujule traumahäire, rasked söömishäired, bipolaarse häire rasked maniakaalsed või depressiivsed episoodid, psühhootilised häired), siis vähemalt alguses ja esmase sekkumisena ei võimalda kaugvastuvõtt tagada piisavat personaalset tähelepanu ja ravi. Sama kehtib ka raskekujuliste sõltuvusprobleemide korral. Suitsiidiriski korral on aga vajalik viivitamatu personaalne meditsiiniline abi. 

Igal juhul on vaimse tervise spetsialistiga kohtudes alguses vaja abivajaja seisundit, lahendamist vajavaid probleeme või klienti eesmärke hinnata ja sellest lähtuvalt otsustada, kas ja kuidas veebipõhised kohtumised sellisel juhul sobivad.
Kõige levinumad ja kõige tõhusamad on veebinõustamise/teraapia vormiks on videokõned, kuna see võimaldab tajuda üksteise kehakeelt ja luua otsesemat kontakti. Telefonikõned võivad olla sobivad näiteks juhtudel, kui videokõned pole võimalikud või mugavad või ka vahepealse kontakti hoidmiseks. Sõnumivahetus ja e-mail võivad olla lisavahendid, kuid ei pruugi sobida peamiseks nõustamisvormiks sügavamate probleemide korral.

Millised on videokõne vahendusel toimuva psühholoogilise nõustamise/psühhoteraapia eelised?

• Kättesaadavus ja paindlikkus

Veebinõustamine kaotab geograafilised piirangud - inimesed saavad abi otsida kvalifitseeritud spetsialistidelt olenemata oma asukohast. Eriti kasulik on see maapiirkondades või kohtades, kus sobivaid vaimse tervise spetsialiste on vähe (USAs kasutatakse selliste piirkondade iseloomustamiseks terminit „teraapiakõrb“). Kui ei pea piirduma ainult oma kodukandi abivõimaluste uurimisega, suurendab see spetsialistide valikut.

Online kohtumiste puhul on ka valikus rohkem võimalikke vastuvõtuaegu, sest neid on inimesel lihtsam sobitada oma töö- ja eraelu kohustustega, kuna ajakulu on väiksem. See on mugav ja vahel ainumõeldavgi variant siis, kui on mis iganes põhjusel raske kodust või töökohast tunniks-pooleteiseks lahkuda. Tavaline näide -  psühholoogi vastuvõtt või paariteraapia kohtumine kestab tund aega, siis paljud beebid tunnikese lõunauinakut ikka teevad, aga selleks ajaks kodust ära minek tähendab lapsehoidja leidmist vähemalt pooleteiseks tunniks (kui vastuvõtt on samas linnas). Tööajast on enamasti võimalik võtta tund lõunapausiks ja kasutada seda psühholoogi vastuvõtuks, aga natuke suuremas linnas tähendab see automaatselt poole tunni või tunni pikkuse sõiduaja lisandumist - ja teetööde või liikluspiirangute tõttu võib kohalejõudmiseks vajaliku ajakulu ennustamine olla lausa tänamatu tegevus.

Viiruste hooajal saab samuti olla kindel, et kui kas spetsialistil või kliendil on nina tatine ja kurk kraabib aga muidu olemine enam-vähem terve, siis ei teki üksteise kaugvastuvõtul nakatamise muret ja kohtumist ei pea tühistama, teraapiaprotsess ei kannata.

Kui tavalisel moel toimuv vastuvõtt tuleb sobitada skeemi töö-kodu—enda hobide-laste koolide ja huviringide logistika, siis võib tavaliselt marsuudilt veel teise linna otsa nõustamisele sõitmine pea valutama panna. Vahel on online kohtumised ka suureks abiks, kui kliendil on  töö või puhkuse tõttu plaanitud ajutiselt või sageli kodukohast eemal olla, aga teraapiat katkestada ei tahaks.

Online vastuvõttude võimalus on hinnaline ka neis olukordades, kus on kas juba kolitud elama teise riiki või on see plaanis – isegi kui uue elukoha keel on üsna ladusalt suus, tuntakse end vabamalt, kui oma sügavamatest muredest ja lootustest saab rääkida ilma sõnade otsimisele mõtlemata.

Kui vaimse tervise spetsialisti juurde minnes tuleb arvestada parkimistasuga, lapsehoidja palkamisega või teise linna minnes kulutada märkimisväärselt raha bensiinile, võib videokõnes kohtumine tulla ka märkimisväärselt odavam.

• Mugavus ja väiksem stress

Olgem ausad – ka hea sõbraga kohtumiseks teise linna otsa minek tundub vahel  paraja ettevõtmisena, milleks on raske motivatsiooni leida ja seega eelistame videokõne tegemist või  tekstipõhist lobisemist. Kuna vaimse tervise spetsialistide poole pöördutakse tihti muredega, ja inimestel on kuskil ikkagi tunne, et peaks ise hakkama saama ja peas mõte, et kuidas ma nüüd lähen kurtma ja mis ma seal räägin üldse, siis spetsialisti juurde ekstra minekuks võib teinekord olla raskem end kokku võtta kui videokõne tarvis paari kliki tegemiseks.

Vahel on koduse või tuttava keskkonna pakutav turvatunne inimese jaoks tõeliselt oluline ja tal on kergem tuttavas keskkonnas olles avatumalt oma tundeid ja mõtteid jagada. Psühholoogi kabinet võib mõnel inimesel tekitada ka nn „ valge kitli sündroomina“ tuntud päris korraliku ärevuse. Nii mõnelegi annab turvatunnet ja julgustab rääkima rasketest asjadest ka see, kui omaenda lemmikloom, kohvitass, padi või tekk on kohe käepärast. Enda valitud keskkond online teraapia puhul on mõne inimese jaoks hea võimalus kohtumiseks ette valmistuda, häälestuda ja pärast järele mõelda.

• Rohkem privaatsust

Teinekord võib abi otsimisel olla takistuseks teadmine, et nö valed inimesed võivad sellest teada saada.

Isegi kui mõnes väiksemas linnakeses või asulas on spetsialist olemas, võib inimesel olla ebameeldiv mõelda, et vastavast uksest sisse astumine või koridoris ootamine on kõigile näha – eriti kui tajutakse, et vaimse tervise teemad võivad kogukonnas olla stigmadega seotud. Inimene tahab näiteks arutada psühholoogiga elustiili tervislikumaks muutmist või vajab kaasamõtlemist mõne tõsisema otsuse langetamisel, aga kogukonnas valitseb suhtumine, et psühholoogi vajatakse alles siis, kui keegi on päris hulluks läinud või on enesetapumõtted kogu aeg ligi.

Teinekord tahetakse abi otsimist varjata just mõne konkreetse tuttava eest (näiteks kui elatakse küll suuremas linnas, aga spetsialisti kõrvalmajas töötavad probleemsevõitu tuttavad või hoopis keegi päritoluperest). Vahetevahel ollakse aga ka mures, et kuidas ma spetsialisti kabinetist nutetud näoga  tänavale lähen või kui ollakse natuke valjema häälega, siis kas kabineti seinad ikka on piisavalt helikindlad. Mõnikord tunnevad inimesed end veebikeskkonnas kohtudes ka anonüümsemana, suuremal distantsil olevat ja selline turvatunne võimaldab neil end julgemalt avada kui kohe kellelegi otsa vaadates.

Mis võib olla veebipõhiste vastuvõttude takistuseks?

• Tehnilised probleemid nagu internetiühenduse ebastabiilsus, seadmete vanus või kasutaja kogenematus nutividinate kasutamisel võib vahel põhjustada liiga suurt lisastressi, muuta kohtumisi ebaefektiivseks ja panna eelistama nn klassikalisel moel kohtumisi.
• Samas ruumis kohtumine tundub osadele inimestele siiski nn pärisem – tuntakse rohkem tuge, mõistmist, kontakti kohal oleva teise inimesega. On ju ka üldine soovitus, et kui on soov kellelegi mingit päris tõsist juttu rääkida, tee seda vanamoodsa näost-näkku suhtlemisega, olgu jutt hea või halb. Kehakeel ja vahetum teise taju võivad tähendada seda, et emotsionaalne kogemus võibki olla erinev, usaldus suurem ja see omakorda võib teha näiteks teraapias edenemise kiiremaks.
• Mõni inimene on veebikoosolekutest aga surmani tüdinud ning tahakski just nimelt vanamoodsal moel kohtuda. 
• Vahel on vaimse tervise spetsialisti vastuvõturuumis ka rohkem privaatsust ja vähem võimalikke segajaid, olgu need siis ekraani eest mööda jalutavad lemmikloomad või ruumi lipsavad ja tähelepanu soovivad pereliikmed. Kui paarisuhe on toksiline või lausa vägivaldne, võib üle võrgu spetsialistiga suhtlemine olla aga väga ebaturvaline.
• Probleemidest, mille puhul kaugvastuvõtud on sobivad ja mille puhul pigem mitte, oli juba juttu. Igal juhul on aga veebikohtumiste puhul keerulisi emotsionaalseid olukordi raskem juhtida – olgu siis tegu spetsialisti ja kliendi/patsiendi vahelise vääritimõistmisega või olukorraga, kus abiotsijale ootamatult ja väga intensiivselt meenuvad mingid emotsionaalsed olukorrad.

Kuidas valmistuda online teraapiaks/nõustamiseks?

• Veendu abistaja kvalifikatsioonis – milline on tema baasharidus, millised on tema ametile kohustuslikud eetikareeglid, kui põhjalik on teenuseid pakkuva spetsialisti lisaväljaõpe, milline on kuuluvus erialaühendustesse, kas tal on pädevused piisavad, et  toime tulla ka siis, kui kohtumise ajal kerkivad esile keerulisemad emotsioonid ja samas ollakse üksteisest kaugel. Vaimse tervise valdkond on Eestis paraku päris halvasti reguleeritud. Kuna aga abivajajate seas on ka inimesi, kellele või kelle lähedasele väljaõppeta inimese juurde sattumine võib maksta elu, on eriti oluline teadmine, mida väga keerulistel juhtudel teha – kuhu inimene edasi suunata, millist lähenemist soovitada jne. 
• Isegi samas ruumis toimuvate nõustamiste-teraapiate eelistajana on mõistlik spetsialistiga kokku leppida, kuidas tegutseda viirusesse jäädes, kui auto ootamatult jupsib või kui lapsehoidjat ikkagi ei õnnestunud leida. Ka spetsialist peab ilmselt natuke ümber häälestuma, vastavalt sellele, kas klient tuleb kohale või suheldakse üle võrgu. Kui palju tuleks ette teatada kohtumise viisi muutusest, kas teavituseks sobib sõnumi saatmine või helistamine?
• Kindlasti ole valmis rääkima kõigist nö tehnilistest asjaoludest. Esimene loomulik kokkulepe võikski olla, et kui nähtavus ja kuuldavus kehvaks lähevad, siis kuidas üksteisele märku anda. Enne kohtumist tuleks ära mainida ka näiteks see, et võibolla luusib vahepeal ekraani ees kassike või ärkab väikelaps üles ja ta tuleb sülle võtta – viimane võib aga mõjutada lapsevanema keskendumisvõimet ja vahel ka teemasid, mida spetsialistiga saab arutada. Kui plaanid kohtumise ajal olla kas pargis koera jalutamas või rannas või toimub vestlus nii vara hommikul, et võib juhtuda, et oled veel ööriietes – igaks juhuks maini seegi spetsialistile ära.
• Kui muidu maksad nõustamise või teraapia eest kohtumise järel kas sularahas või ülekandega, siis uuri välja, kuidas toimub kohtumise eest tasumine veebipõhise kohtumise korral.
• Kui on tegemist mingi teraapiavormiga, kus oluline roll on muudel elementidel peale rääkimise (kehatöö, visualiseerimine jne), siis arutage koos läbi, kuidas sa end neid kaugelt juhendamisel tehes tunneks.
• Online teraapias ja nõustamisel võiks olla söakust ja võimalust koostöö osas küsimusi küsida ja muresid tõstatada. Olgu selleks siis tunne, et online suhtlemine abistajaga ikkagi ei tundu sinu jaoks päris see õige või ei tundu nii mugav, sa ei tunne end nii mõistetuna nagu lootsid. Ole valmis spetsialistiga arutama, kas sulle sobivad sellised kohtumised või sooviksid neid vaheldumisi vanamoodsate samas ruumis toimuvate vestlustega või see internetipõhine värk ikka pole üldse sinu jaoks.
• Mõtle, kas sul on küsimusi andmekaitse ja konfidentsiaalsusega seoses. Loomulikult kehtivad internetivastuvõttudel samad konfidentsiaalsusreeglid mis muidu, aga kliendil-patsiendil võib olla ka küsimusi, et ega keegi või otseses või kaudses mõttes vestlusi pealt kuula.
• Kui sa pole muidu väga kogenud videokõnedel-konverentsidel osaleja, siis proovi kasutatavat rakendust kasutada ja testi võrguühendust enne kohtumist. Kas tool on stabiilne või võib juhtuda, et vahepeal vajud pooleldi laua alla. Kui oled väga väljendusrikas ja soovid samas kasutada mõnda etteantud taustapilti, siis kontrolli, et vahepeal sul pool pead näiteks ära ei kao. Proovi ka seda, kuidas jääd kaamerasse – standardselt võiks näha olla nägu ja ülakeha. Kui soovid osaleda videokõnes telefoni vahendusel, siis mõtle, kas sul on mingi abivahend, mis telefoni õiges asendis hoiab või pead lootma oma käte jõule?