Rahaga seotud murede allikaid on paarisuhtes mitut liiki ning muidugi võivad need esineda ka kombinatsioonis. Sageli on üheks suureks teemaks sissetulekute-rahaliste võimaluste ebavõrdsus, aga  rahaga seotud mured  on sageli seotud mitte niivõrd rahasumma, kuivõrd väärtushinnangute ja usaldusega.

Raha, võim ja otsustamine

See on eriti keeruline teema, kui sissetulekud on väga erinevad. Kas vähem teeniv partner peab küsima luba kulutusteks ja tunneb end sõltuvana? Kas rohkem ühisesse kassasse panustav partner peaks saama ka rohkem otsustada – ja kus on siis see taktitundeline piir, et teine ei tunneks end ignoreerituna? Kas rohkem teeniv partner julgeb jutuks võtta, et teine pool võiks ka rohkem panustada, et suhe oleks finantsilises mõttes võrdsem? Päris tihti on peamisest leivateenijast pool mures, et ta ei julge haigeks jäädagi või töökohta vähem pingelise vastu vahetada, sest pere elustiil ja harjumused kannataks selle tulemusel oluliselt. Vähem teeniv partner – ka siis, kui tal on väga väärikas töökoht – võib tunda end vähemväärtuslikuna. Päris murelikuks lähevad lood aga siis, kui raha muutub tülides üksteise mõjutamise vahendiks – rohkem teeniv partner ei soovi partnerile suhteprobleemide tõttu (näiteks petmine) endisel moel raha anda, vähem teeniv ja kodu eest rohkem vastutav partner lubab pahameeles vastu võtta vastusrikka töökoha, mille tulemusel peab teine oma koormust (ja ka sissetulekut) vähendama.

Raha ja tunnete siirus

Kui üks pool teenib oluliselt rohkem, võib ta olla sisimas vägagi mures, et kas teda ikka päriselt armastatakse või armastatakse vaid tema rahakotti. Kui sissetulek peaks vähenema, kas siis leidub keegi teine rohkem teeniv ja korraga armsam? Ja ka vastupidi: vähem teeniv partner võib karta, et teda kahtlustatakse kas partneri või lähikondsete poolt, et ta tunded pole siirad. See hirm võib aga tekitada olukorra, kus ei julgeta üksteisega ka otse rääkida, kui päriselt tekib mõni muu tutvus ja võibolla isegi soov lahku minna. Kui aastaid koos olnud paari puhul oluliselt väiksema sissetulekuga või kodune olnud partner peab otsustama, kas lahutada ja leppida oluliselt teistsuguse elustiiliga või jääda ebameeldivaks muutunud aga finantsiliselt mugavassse suhtesse, siis on valiku tegemine väga keeruline.

Kulutamisharjumuste erinevused

Kõige levinum probleem on muidugi see, kui isegi võrdse sissetuleku korral üks on pigem kulutaja ja teine säästab või lausa investeerib tuleviku tarbeks. Selle taga on sageli väärtushinnangute konflikt – üks vaatab elu pikemas plaanis, teine väärtustab koheseid positiivseid emotsioone. Erinev valmidus finantsriske võtta või täielikku turvalisust igatseda võib aga tuleneda ka iseloomust, enesehinnangust, päritoluperest kaasa saadud hoiakutest.

Raha, privaatsus ja saladused

Väga erinevad võivad olla arusaamad sellest, kui avatult peab enda sissetulekuga seotud kulutustest või investeeringutest rääkima. Jah, vahel on küsimuseks seegi, et kas kõiki tuluallikaid pean ikka kallimale tutvustama. Kas palganumber ja investeerimisportfelli suurus ja sisu peaks olema teada? Kui suur osa kummagi eelarvest on ühiste kohustuste jaoks ja kui palju isiklikuks kulutamiseks? Kas kulusid peaks jagama võrdselt või proportsionaalselt sissetulekuga?  Kas on okei, kui rohkem teeniv partner panustab küll peresse palju, aga lubab endale üksi kalleid hobisid või puhkusereise – või pole see kena? Kas peaks olema ühine konto või hoopis peaks üksteise kontode raha liikumisel silma peal hoidma? Kui asju pole selgeks räägitud, siis võib korraga teemaks olla nn rahaline truudusetus – üks pool on (võibolla täiesti pahaaimatult) liigutanud raha viisil, mis teisele üldse ei sobi ja seadnud ohtu ühised finantseesmärgid. Odavamaks või kallimaks valetatud asjad, hobid, laenude andmised ja võtmised, hasartmängudest rääkimata kuuluvad siia hulka.

Partnerite varasem finantskäitumine

Sellest võib kujuneda suur pettumuse allikas, kui minevikus leidub võlgu ja muud varasemate otsustega seotud finantskoormust (näiteks elatisraha maksmine või endisele partnerile antud muud finantslubadused) ja suhte alguses ei olnud sellest juttugi. Probleem tõusetub väga valuliselt lauale alati, kui üks partner varjab suuri võlgu (nt õppelaen, kiirlaen) või kehva krediidiajalugu ning teisalt justkui unistatakse koos ja plaanitakse ühist tulevikku (kodu ostmist, ettevõtte loomist)

Raha ja suhted teiste inimestega

Kuidas kulutatakse raha sõpradele ja sugulastele? Kui palju neile oma rahaasjust räägitakse? Kas ühe suhtepoolel on õigust sõna sekka öelda, kui  teine soovib ette võtta ühise äriprojekti talle ebameeldiva sõbra või sugulasega? Mida ümbritsevad paari rahaasjadest arvavad (ja kui häälekalt arvamust avaldavad)? Suguseltsi rahaga seotud hoiakud võivad vahel olla valusad - kogu hingest tööd armstav õpetajanna, kes teenib advokaadist või ärimehest abikaasast vähem, võib saada kuulda vihjeid, kuidas tema mees teeb südamega tööd ja hoidku end ometi läbipõlemise eest – tema õpetajaameti pühendumist ei märka keegi. Teiselt poolt võivad lähikondsed omada ka stereotüüpi, et rahakamal partneril südant sees polegi, näeb ainult rahanumbreid ja on psühhopaat või vähemalt korruptant ja sahkerdaja (sest kes see suurt raha ausalt teeb). Omapärased paari arvel tehtud - sageli kadedusest kantud - lõõpimised suguvõsaüritustel tekitavad samuti ebameeldivaid momente. Teinekord kasutavad sugulased-sõbrad paari majanduslikku head järge kas otsesõnu ka ära või teevad abistamisvõimaluste kohta vihjeid – loomulikult lisavad ka selliseid hetked suhtesse mitte kõige toredamat pinget.

Erinevused raha ja tulevikuplaanide osas

Pikaajalised rahaga seotud plaanid on sageli ähmased – kuidas finantseerida ühise kodu ostu või üürimist? Kui üks partner jääb lapse sünniga koju, siis kas võib olla oht, et tema karjäär ja sissetulek kannatab ning ta jääb teisest sõltuvaks? Aga kui üks partner ütleb otse, et tema lähiaastatel lapsi ega ühist kodu osta ei taha, sest tahab pühenduda tööle ja kas elada väga kasinalt või – vastupidi – kõik raha vahvatele elamustele?

Raha, enesehinnang ja käitumisootused

Vähem teeniv partner võib tunda end alaväärsemana ja kahelda, kas ja kuivõrd ta võib sõna sekka öelda rahakulutamise osas. Teiselt poolt võib ka kõrgema sissetulekuga partner tunda, et ainuüksi sissetuleku tõttu peab ta olema taktitundelisem, tagasihoidvam, hoolivam kui teine – raha on justkui tema väga negatiivne omadus. Kui suhtes tekivad kibedad tülid, siis võib rahakam suhtepool oma partnerile nina peale visata seda, kuidas tema pere elusse ja teinekord ka kaasa arengusse finantsiliselt rohkem panustab ja seega rohkem hoolib, aga võib juhtuda ka vastupidi – vähem teeniv suhtepool võib alusetult nimetada partnerit ülbeks, ainult rahale-karjäärile mõtlevaks või lausa süüdistada teist selles, et too tahabki meelega olla suhtes endast sõltuva inimesega.

Lapsed ja raha

Lastekasvatusega seotud rahaprobleemid – kui kallid riided-trennid-mänguasjad on kohased ja kui palju taskuraha peaks andma ja kelle asi on lapse kooli-lasteaiaga seotud kuludes silma peal hoida? Kas lapsed peaksid õppima säästmist ja ise võimalikult vara raha teenima või võiks neil olla muretu lapsepõlv? Kui paarisuhe on juba pingeline, siis kipub vähem teeniv lapsevanem olema ka väga murelik, et teine tahab lapsi nö ära osta.

Küsimusele, et kuidas seda kõike vältida või tekkinud pingeid lahti muukida, saab aga vastata pealtnäha väga lihtsalt – proovige omavahel rahaasjad jutuks võtta. Pole kerge teema, aga võibolla tasub proovimist?